Bart Vanoutrive, new folk sounds, holland (2018) — Trad.Attack!

Bart Vanoutrive, new folk sounds, holland (2018)

Kui see trio otsustas kolm aastat tagasi Eesti traditsioone rünnata, võtsid bändi liikmed seda algul kui iseenda lõbuks korraldatavat vahvat eksperimenti. Nad ei tahtnud end seejuures millestki kammitseda lasta. Nende retsept osutus aga nii maitsekaks, et vahepeal on bänd juba teise albumi valmis saanud. Meeli kuumaks kütvad ja ergutavad Eesti kõlad, milles elektroonilise tehnika moodsus ja vanad traditsioonid traagelniitideta üheks põimuvad, ja seda tosina muusiku energiaga – see on nende juhtmõte.

Külades elanud inimeste ammu unustuse hõlma vajunud häälte krabisevatest salvestustest arendavad nad pakatava kõlaga pulseerivaid rütmistruktuure. Selle aluseks on 12-keeleline kitarr (Jalmar Vabarna), trummid (Tõnu Tubli, ka kannel ja kellamäng) ja vilede komplekt, parmupill ning muidugi ka Eesti torupill, mis on kahtlemata Sandra Vabarna puhul heades kätes.
Loomulikult ei puudu ka vokaalid, sest enamasti on lähtepunktiks hoolikalt dokumenteeritud (plaadivihikukeses ka inglise keelde tõlgitud) vanad laulutekstid, mida trio esitab austusega oma maa laulutraditsioonide suhtes (muu hulgas regilaul – näiteks uptempos “Talgo” – ja  leelotamine).
Hüpersooniliselt kõlab ka nende versioon laste laulumängust “Sõit”, mis tekitab ohte täis tagaajamise tunde. Loomulikult laulavad nad ka hea meelega armastusest koos kogu selle juurde kuuluva traagikaga, luues nii intiimsemaid tundeelamusi. Lisaks sellele mängib bänd mõningaid instrumentaallugusid, mille järgi on kindlasti hea tantsida, näiteks “Nüüdispolka” (kiirejalgsetele). Ka karud („Mõmm“) ja hundid („Metsa kuldsed kuningad“) on neile inspiratsiooni allikaks ja imetluse objektiks. Lõpetuseks – nimilugu “Kullakarva” on 1889. aastal kirjutatud korduvvärsi töötlemise tulemus, seega üks korralik keeleväänaja.